Postitused

Kuvatud on kuupäeva märts, 2021 postitused

Tuntud IT-juhid

 Sel nädalal vaatlusel erinevate omadustega IT-juhid. Kuna esimese kursuse IT-tudengina pole õnnestunud töötada IT-sektoris, siis ka otsene kokkupuude maarjamaa kuulsamate IT-juhtidega puudub. Seega tuleb omad oletused ja järeldused teha selle põhjal, mis ajakirjanduse vahendusel nähtud/kuuldud. Alustaks Taavi Kotkast, kes on mulle jätnud mulje kui juhist kellel on nii mentori kui ka leader'i omadused. Inimese puhul, kes on saanud nii "Aasta ettevõtja" kui ka "Euroopa parima IT-juhi" tiitli, ei saa vast olla kahtlust, et tal on olnud selge visioon kuhu ta jõuda tahab ning on suutnud selle saavutamiseks kaasa tõmmata ka meeskonna. Lisada võib veel ka e-residentsuse projekti, mille üheks eestvedajaks Taavi oli. Samas oma vahetu ning meeldiva suhtlemise ning asjakohaste väljaütlemistega ajakirjanduse vahendusel on ta jätnud ka tõeliselt hea mentori mulje. Avalike esinemiste põhjal julgeks väita, et ta on inimene, kes on autoriteedi teeninud välja eelkõige oma teadm

"Proff" vs "Käsitööline"

 Milline omadus eristab enam oma ala "proffi" sama eriala "käsitöölisest"? Minu jaoks on selleks omaduseks kindlalt mõtlemisvõime. Võime iseseisvalt, oma peaga probleemidele lahendusi leida.  Siinkohal ehk paslik tuua näide ka elust enesest. Olles pikalt töötanud raamatupidaja/finantsistina, siis olen kokku puutunud palju "käsitöölistega". Nendeks on minu jaoks raamatupidajad, kes oskavad raamatupidamist sinnamaani kuniks on ette antud näidiskanded. Kui töös tuleb ette viga või uudne olukord, mille kohta näidiskannet ei ole, siis ongi kõik. Mõistus otsas nagu tavatsetakse öelda. Nii mõnigi üritab sellises olukorras minna lihtsama vastupanu teed ning jätta mulje, et pole seda viga märganudki 👎 Ja siis tulevad mängu profid! Need, kes vaatavad probleemile otsa ning püüavad asjale lahenduse leida. Need, kes ei pööra probleemile selga, vaid pusivad seni kuni viga on parandatud. Tõeline proff mõtleb  sealt veel edasi ning üritab asja lahendada nii, et võimaluse

Copyleftist

Alustaks siis copyleft'i mõistest. Andmekaitse ja infoturbe leksikon ütleb, et copyleft on põhimõte ja/või litsents, millega autor loovutab osa oma seaduslikest autoriõigustest ja nõuab, et ka tema materjalist tulenevale materjalile kehtiksid samad osalised õigused.  Ehk teisisõnu antakse teos vabaks nõudega, et kõik täiendused ja muudetud versioonid jäävad samuti vabaks samadel levitamise ning muutmise tingimustel. FSF (Free Software Foundation) eristab järgmiste copyleft astmetega litsentse: väga tugev litsents (AGPL, EUPL) – selle litsentsiga kaitstud toodete puhul tuleb kogu lähtekood avalikustada ka võrgu kaudu levitamisel ja kõik muudatused tuleb koondada esialgse tootega sama litsentsi alla. Seda kasutavad näiteks: RStudio, Wikidot ja Bacula. tugev litsents (GNU GPL) - sama litsentsi kasutamine nii algse kui muudatusi sisaldava suure toote puhul. Sama litsentis ei pea kasutama vaid teiste, koos algse programmiga levitatavate, kuid algsest

Piraadipartei ettepanekud autoriõiguste reformiks

  The Pirate Party pakkus aastal 2012 välja kuus ettepanekut autoriõiguste reformiks. Vaatleme seekord neist mõnda.  ·          Free Non-Commercial Sharing  - ehk hoida mitteäriline jagamine tasuta.  Olen selle ettepanekuga täiesti päri. P2P failide jagamine, kui see ei ole kasu teenimise eesmärgil, võiks olla tõepoolest täiesti legaalne. Arvestades, et seda on tehtud läbi aegade ning selle välja juurimine on praktiliselt võimatu, siis pigem võiks rohkem tähelepanu pöörata piraatkauba müüjate kõrvaldamisele. Olles ise elanud mõnda aega Moskvas ning külastanud sealseid tehnikaturge, siis võiks öelda, et mõne muusikapala või filmi jagamine sõbra või isegi mõne mitte tuttava inimesega, on seal nähtu kõrval pigem süütu mäng. Seal müüdi kõike - muusikat, filme, programme jne. Võib öelda, et nendelt turgudelt jääb autoritel saamata ikka päris mitmeid miljoneid 😞 ·            Moral Rights Unchanged - ehk autorile peab jääma moraalne õigus olla autorina tunnustatud      Ka selle ettepan

Aita piirata sõimusõdu

 Sel korral käsitleks võrgusuhtlemise 10 käsust lähemalt seitsmendat "aita piirata sõimusõdu". Olen täheldanud, et viimasel ajal on üsna tihti tekkimas erinevates netikeskkondades aruteludest tõelised sõjatandrid. Eks sellele on aidanud tublisti kaasa maailmas sh meie enda kodukamaral hetkel võimust võtnud viirus ja kogu sellest tingitud olukord. Tahes tahtmata jagunevad inimesed erinevatesse leeridesse - kes pooldab vaktsiini ja peab kinni kehtestatud piirangutest ning kes risti vastupidi usub, et kõik on üks suur lavastus ja tegelikult ju mingit viirust ei olegi olemas. Ja kahjuks tuleb tõdeda, et viisakast argumenteerimisest ja tõekspidamiste kaitsmisest kasvab kiiresti välja valimatu üksteise sõimamine. Kui hea tava kohaselt on üks-kaks kurjemat sorti kirja OK, siis sellest kohe kindlasti kinni peeta. Kohati tundub, et sellist sõimlemist piirata, ei olegi muud varianti kui kommentaarium kinni keerata. Põhjus lihtne - kui siis selle suure kisklemise keskel mõni viisakas ja