E-ITSPEA 2021K

 Sellel nädalal vaatluse all puuetega inimeste abivahendid arvuti kasutamiseks. Alustuseks tuleb tunnistada, et vägagi mõtlema panev teema. Kuna ei endal ega kellelgi lähedastest erivajadusi ei ole, siis tuleb tunnistada, et ei olegi varasemalt väga sattunud mõtlema, et kuidas puudega inimesed tänases nutimaailmas üldse hakkama saavad. Ühest küljest seda põnevam oli lugeda loengumaterjali erinevatest erilahendustest, teisalt muretsema panev, et enamus nendest erilahendustest on vägagi kalli hinnaga.  Kõige uudsema lahendusena tundus mulle peaga arvuti juhtimise lahendus Tracker Pro.  Sisuliselt on tegemist tavalise hiire asendusega inimestele, kellel on limiteeritud käte liikumisvõime. Seade töötab selliselt, et monitori külge paigaldatakse kõrge resolutsiooniga kaamera, mis jälitab otsaesisele, prilliraamile või isegi nokkmütsi külge paigaldatud markerpunkti ning konverteerib pealiigutused hiire liigutusteks.  Hiire klahvide kasutamiseks on lisatud erksa värviga juhtmevabad lülitid (a

 Sel korral vaatluse all kasutatavus veebis. Nii positiivne kui ka negatiivne näide tulevad mõlemad pangandusest. Tuleb tunnistada, et meid on Eestis pankade poolt ära hellitatud - võrreldes muu maailmaga on enamuse meil tegutsevate pankade internetipangad lihtsalt suurepärased! Tööalaselt on tulnud kokku puutuda netipankadega USA-s ja ka idanaabri juures Venemaal. Tuleb öelda, et netipanganduse seisukohalt oleme neist mõlemast pika puuga ees.   Võrdlen siinkohal Swedbanki netipanka ning Bank of America netipanga versiooni CashPro Jakob Nielseni sõnastatud kasutatavuse komponentide abil:

 Sel korral vaatluse all arendus- ja ärimudelid. Sammsammuline mudel elik incremental model Selle arendusmudeliga olen veidi kokku puutunud küll mitte arenduse, vaid hoopiski kliendi poole pealt. Nimelt aastaid tagasi juurutati töökohal raamatupidamistarkvara Dynamics. Pikkade ja kurnavate lähtekoosolekute jooksul, mil pandi kirja meie kui kliendi soovid, kinnitasid projektijuhid pidevalt, kuidas meie soovid on praktiliselt kõik lahendatavad juba olemas oleva standardse lahendusega. Arusaadav, see oleks arendajale tähendanud suurt ajalist ja rahalist võitu. Kahjuks läks aga teisiti. Peale esimest testimist selgus, et väga paljud funktsioonid siiski ei toiminud nii nagu vaja ning tuli hakata koodi täiendama vastavalt nõuetele. Kogu edasine protsess oli vaevaline ning projektijuhi pealiskaudne suhtumine kliendi nõuetesse protsessi algfaasis ning püüd hambad ristis müüa maha standardlahendust, maksis arendajale lõpuks valusalt kätte - tähtaegadest ei suudetud kinni pidada ning projekti ee

       Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ehk maakeeli "Kuidas saada häkkeriks" on kasulik ja silmi avardav lugemine algajale IT tudengile, kuid vääriks ka tutvustamist laiemalt. Pettuma peavad selles kirjutises need, kes loodavad sellest leida õpetussõnu kuidas muukida sisse riiklikesse süsteemidesse või naabrimehe arvutisse. Seda põhjusel, et see dokument räägib tõelistest häkkeritest (kuidas saada häkkeriks, millise suhtumisega seda on võimalik saavutada ning mida sa selleks pead oskama) ja mitte kräkkeritest (inimesed, kes tegelevad arvutitesse sissemurdmise jm pahade tegevustega), kes autori sõnul on lihtsalt laisad, vastutustundetud ning mitte eriti taibukad tüübid. Seda vahet tuleks tutvustada kogu eesti ajakirjandusmaastikule, sest niipalju kui meenub kirjutatakse ja räägitakse uudistes küberrünnakute korral alati, et selle korraldasid selle ja selle riigi häkkerid! Ehk paralleeli tuues, siis kui tõelised häkkerid peavad lugu korrektsest keelekasutusest, võiksid tõelised a