E-ITSPEA 2021K

  Eesti infoühiskonna arengukava 2020 visiooni osa esimene punkt kirjeldas, kuidas inimeste elu on aastaks 2020 tänu IKT võimalustele paremaks muutnud. Toon välja osad punktid: Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem e-poodidest. Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad. Eestist on saanud maailmas tuntud mõttekeskus, kus toimub hoogne ja mitmekesine arutelu infoühiskonna olemuse ja tuleviku üle ning selle mõju kohta igapäevaelule ja eri elualadele. Eesti on hinnatud globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teemadel, seistes hea selle eest, et samaaegselt oleks

Veel mõnda aega tagasi oli võimalus oma arvamust laiema avalikkusega jagada suhteliselt ahtake. Väljundiks olid ajalehed, ajakirjad ja harvem ka televisioon. Arvamuslehekülgedel oma mõtteid teistega jagada said vaid vähesed väljavalitud. Samas rahvas ootas huviga, millised lood järgmisse trükki minevasse ajalehte/ajakirja jõuavad. Mäletan ehedalt kuidas lehepoisid neljapäeva hommikutel värsket Eesti Ekspressi tööle tõttavatele inimestele müütasid. Rahvas luges ning lugude analüüs toimus siis juba kuidas kellelgi - kas töökaaslastega kohvipausi pidades, saunas õlle kõrvale jne. Lugude kvaliteedist sõltus ajalehe edukus - kui leht müüs hästi, siis oli lugude valik läinud järelikult täppi. Nüüdseks, tänu interneti kiirele arengule ja levikule on aga võimalus suurte rahvahulkadega oma arvamust jagada pea kõigil. Üks laialt levinud võimalus selleks on ajaveebi pidamine ehk blogimine. Blogisid ja nende teemasid on seinast seina, kes kirjutab poliitikast, kes  teadustööst. Kes kirjutab lihtsa

Seekord tuleb juttu kahest erinevast nähtusest (tehnoloogia, praktika, komme jne) Interneti varsemast ajaloost ehk ajast enne veebi tulekut 1991. Modem Modemid on üks levinumaid arvutusseadmeid, kuid need on aastatega palju muutunud . Nagu palju tänapäevaseid arvutustehnoloogiaid, on ka modem külma sõja toode. Projekt SAGE oli varajane arvutivõrk, mis üritas luua täiustatud radarisüsteemi saabuva Nõukogude rünnaku tuvastamiseks. Projekt SAGE oli iseenesest revolutsiooniline projekt, konfigureerides graafilise kasutajaliidese mitu aastat, kuid AT&T aitas kaasa termini "modem" esimesele teadaolevale kasutamisele seadmetega, mis suhtlesid arvutiga telefoniliinide kaudu. [1]. Esimese modemi, tuntud kui Dataphone, andis AT&T välja 1960. aastal [2].   Pildil Dataphone modem koos telefoniga  [3] Modemid said tarbijatele järk-järgult tuttavaks 1970. aastate lõpus kuni 1980. aastateni, kuna avalikud teadetetahvlid ja uudisteteenused, nagu CompuServe, olid üles ehitatud varasel

 Noppeid ajaloost Visates põgusalt pilgu peale IT ajaloole püüdsin leida puutepunkte ka enda poolt läbi  elatu ja kogetuga. Aeg enne aastat 1900 Sellest perioodist pärineb arvelaud.  Arvelaud on ladinakeelne sõna, mis pärineb kreeka sõnadest   abax   või   abakon   (mis tähendavad “laud” või “tahvel”), mis omakorda võivad pärineda semiidi päritolu sõnast   abq , mis tähendab “liiva”. Arvelaud on üks mitmetest loendamisvahenditest, mida kasutatakse suurte numbrite loendamiseks [1] On oluline eristada varaseid arvelaudu, mida teatakse arvutuslauana, tänapäevastest arvelaudadest. Arvutuslaud on nikerdatud soontega või maalitud joontega puu-, kivi- või metallitükk, mille vahel liigutati helmeid, kivikesi või metallkettaid. Arvelaud on seade, tavaliselt puust (roomlased valmistasid neid metallist ja tänapäeval tehakse neid plastikust), millel on raam, mis hoiab vardaid, millele on paigaldatud vabalt libisevad helmed [1]. Minu enda kokkupuude on pigem arvelauaga (venelaste Cчёты ), mida k