Infoühiskonna visioonist

  Eesti infoühiskonna arengukava 2020 visiooni osa esimene punkt kirjeldas, kuidas inimeste elu on aastaks 2020 tänu IKT võimalustele paremaks muutnud. Toon välja osad punktid:

• Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem e-poodidest.
• Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad.
• Eestist on saanud maailmas tuntud mõttekeskus, kus toimub hoogne ja mitmekesine arutelu infoühiskonna olemuse ja tuleviku üle ning selle mõju kohta igapäevaelule ja eri elualadele. Eesti on hinnatud globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teemadel, seistes hea selle eest, et samaaegselt oleks tagatud infoühiskonna kolm olulist sammast – info vaba liikumine, turvalisus ja privaatsus.

Esimese punkti e-poodidest ostmise osa ning ka teise punkti osa oleme tänu maailmas levivale viirusele kindlasti saavutanud. Inimesed, kes varem e-poest tellimist pigem vältisid, olid nüüd mõningatel puhkudel isegi sunnitud selle sammu ette võtma ning tänu positiivsele kogemusele jäidki teenust kasutama. Samuti kasvas hüppeliselt ka muude e-teenuste (toidu tellimine, dokumentide tellimine jne) kasutamine. Ehk teisisõnu tänu kriisiolukorrale said niigi kasvutrendis olnud suunad lisatõuke.

Infoühiskonna turvalisuse teemast kõnelemisel on Eesti olnud tubli ja püüdnud pidevalt pildis olla.

Küberteemadel on Eesti olnud aastaid aktiivne eestkõneleja. Eesti on neljal korral kuulunud ÜRO küberekspertide töörühma, Eestis asub NATO küberkaitsekoostöö keskus (CCD CoE) ja Euroopa Liidu IT-amet, lisaks on Eesti olnud osaline mitmete algatuste ellukutsumisel, mida erinevad organisatsioonid on praeguseks küberjulgeoleku valdkonnas ka omaks võtnud. Samuti on Eesti puudatunud küberjulgeoleku teemat ka ÜRO julgeolekunõukogu eesistujana. Seega julgeks arvata, et ka see punkt visioonist on kenasti saavutatud.

Kõrgema tööhõive punkti osas oleme aga jäänud hätta inimeste koolitamisel IKT-sektori ettevõtetele. Töökohti on küll loodud, kuid nende täitmisel tuleb üha enam kasutada välist tööjõudu. Võib öelda, et nõudlus ületab pakkumist. Arvan, et IT sektor peaks tegema endale rohkem reklaami ja olema veelgi nähtavam. Hetkel loodetakse vaid sellele, et piisab uudisest, mis räägib kui palju töökäsi IT sektoris puudu ning kui head palka selles sektoris makstakse. Sellest on kindlasti vähe ja see ei innusta inimesi ametit vahetama. Võimalik, et abistava õlekõrre ulatab jällegi hetkeolukord maailmas - inimesed, kes kodukontorites tööd tehes peavad üha enam tegelema ka lihtsamate IT-küsimuste lahendamisega, saavad ehk innustust ning suunduvad end IT-alaselt täiendama :-)

Allikad:

1. https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf             vaadatud 25. veebruar 2021
2. https://vm.ee/et/tegevused-eesmargid/uhinenud-rahvaste-organisatsioon-uro/eesti-eesistumine-uro-julgeolekunoukogus               vaadatud 25. veebruar 2021