Ajaveebid ehk blogid vs trükimeedia

 Noppeid ajaloost

Visates põgusalt pilgu peale IT ajaloole püüdsin leida puutepunkte ka enda poolt läbi  elatu ja kogetuga.

Aeg enne aastat 1900

Sellest perioodist pärineb arvelaud. Arvelaud on ladinakeelne sõna, mis pärineb kreeka sõnadest abax või abakon (mis tähendavad “laud” või “tahvel”), mis omakorda võivad pärineda semiidi päritolu sõnast abq, mis tähendab “liiva”. Arvelaud on üks mitmetest loendamisvahenditest, mida kasutatakse suurte numbrite loendamiseks [1]

On oluline eristada varaseid arvelaudu, mida teatakse arvutuslauana, tänapäevastest arvelaudadest. Arvutuslaud on nikerdatud soontega või maalitud joontega puu-, kivi- või metallitükk, mille vahel liigutati helmeid, kivikesi või metallkettaid. Arvelaud on seade, tavaliselt puust (roomlased valmistasid neid metallist ja tänapäeval tehakse neid plastikust), millel on raam, mis hoiab vardaid, millele on paigaldatud vabalt libisevad helmed [1]. Minu enda kokkupuude on pigem arvelauaga (venelaste Cчёты), mida klõbistades oli tore lapsepõlves kassapidajat mängida. See ei tähendanud muidugi seda, et arvelaua töö põhimõtted oleksid selged olnud, kaugel sellest. Kui nüüd päris aus olla, siis jääks ka ilmselt täna arvelauaga arvutamisel pisut jänni.

Pildil vanim säilinud arvutuslaud - Salamise tahvel (mida algupäraselt peeti mängulauaks), mida babüloonlased kasutasid umbes 300 BC, mis avastati 1846 Salamise saarel [1].

Pildil olev Cчёты on vene arvelaud, mis leiutati 17. sajandil [1]

Vahemik 1901 kuni 1950

Aastal 1906 Rochesteris, New Yorgis, asutatakse Xerox. Miks see minu jaoks nii olulise tähtsusega? Olulisus seisneb selles, et see ettevõte toob turule koopiamasina, ilma milleta oleks olnud väga paljude 90-ndate lõpu ja 2000-ndate alguse üliõpilaste elu ikka kohutavalt keeruline. Väga ehedalt on esimesest ülikooliajast meeles, kuidas sai ülikooli raamatukogus enne sessi algust, kaastudengilt saadud konspekt näpus, tunde järjekorrast seista ning oodata, et raamatukoguhoidja sellest Xeroxi masina abil koopia teeks 😄  

Pildil esimene automaatne koopiamasin Xerox 914 [2]

Vahemik 1950 kuni 2000

Sellesse perioodi jääb minu esimene kokkupuude arvutiga. Gümnaasiumi informaatikatunnis käis tõsine töö Juku arvutitega. Geomeetriliste kujundite abil sai joonistatud erinevaid pildikesi ning tublimatel lubati tunni lõpus mängida Tetrist

Aga masinast ka. Wikipedia andmetel oli Juku E5101 Eestis 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate algul toodetud personaalarvuti. Juku valmis Arvutustehnika Eri-konstrueerimisbüroos (EKTA) 1988. aastal. Masstootmises valmistati Jukusid Narva tehases Baltijets, hiljem Estronis.

"Juku" plusspoolele võib kanda universaalsuse ja standardse tarkvara , mistõttu tema kasutajatering peaks kujunema üsna avaraks . " Juku " kui kooliarvuti võimaldab õpetada informaatikat nii , nagu selle õppeaine kontseptsioon meile mõistetav on : õpetada arvuti kasutamist , st valmistada noori ette tööks arvutiga tulevases töökeskkonnas . "Juku" operatsioonisüsteem EKDOS sobib üldtuntud 8-bitiste arvutite opsüsteemiga CP / M . Arvuti töötab 220V pinge juures võimsusega mitte üle 20W . Selle koostist saab varieerida vastavalt kasuta a vajadusele ja soovile [3]. Selline võimekas koolipoiss oli see Juku ning sellised suured plaanid olid informaatika õpetamisel.😄

Allikad:

1. https://www.bdo.ee/et-ee/artiklikogu/varia/arvelaud-%E2%80%93-luhiajalugu  - vaadatud 4.veebruar 2021

2. https://www.xerox.com/en-us/about/history-timeline  - vaataud 5. veebruar 2021

3. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht19900120.1.3 - vaadatud 4.veebruar 2021