Copyleftist


Alustaks siis copyleft'i mõistest. Andmekaitse ja infoturbe leksikon ütleb, et copyleft on põhimõte ja/või litsents, millega autor loovutab osa oma seaduslikest autoriõigustest ja nõuab, et ka tema materjalist tulenevale materjalile kehtiksid samad osalised õigused. Ehk teisisõnu antakse teos vabaks nõudega, et kõik täiendused ja muudetud versioonid jäävad samuti vabaks samadel levitamise ning muutmise tingimustel.

FSF (Free Software Foundation) eristab järgmiste copyleft astmetega litsentse:

  • väga tugev litsents (AGPL, EUPL) – selle litsentsiga kaitstud toodete puhul tuleb kogu lähtekood avalikustada ka võrgu kaudu levitamisel ja kõik muudatused tuleb koondada esialgse tootega sama litsentsi alla. Seda kasutavad näiteks: RStudio, Wikidot ja Bacula.
  • tugev litsents (GNU GPL) - sama litsentsi kasutamine nii algse kui muudatusi sisaldava suure toote puhul. Sama litsentis ei pea kasutama vaid teiste, koos algse programmiga levitatavate, kuid algsest programmist sõltumatute programmide puhul. Seda kasutavad näiteks: Git, Dev-C++ ja LibreCAD.
  • nõrk litsents (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) - on kompromiss GNU GPL-i ja teiste vähem GNU põhimõtteid jagavate litsentside vahel. Kohustus on levitada muudetud programmi ennast ainult sellesama litsentsi alusel, kuid  litsentsitud programmi sisaldavaid suuremaid tarkvarasüsteeme levitada ka muude litsentside alusel. Seda kasutavad näiteks: Glib ja PulseAudio.
  • puuduv copyleft (Apache, MIT, BSD) - võimaldab kasutajal tuletatud koodist teha ka ärivara ning levitada tuletatuid teoseid ka muude litsentside alusel. Seda kasutab näiteks Android.
Kogu eelnevast tulenevalt - litsentsi valik eeldab väga põhjalikku planeerimist ning eesmärkide analüüsi, et valitud saaks ikka see õige ning hiljem kahetsema ei peaks.


Allikad:

  1. https://akit.cyber.ee/term/7302            vaadatud 19. märts 2021
  2. https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_software_under_the_GNU_AGPL               vaadatud 19. märts 2021
  3. https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Software_using_the_GPL_license               vaadatud 19. märts 2021
  4. https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Software_using_the_LGPL_license               vaadatud 19. märts 2021
  5. https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/SF/tarkvaraalaste-riigihangete-korraldamise-soovitused-ver1.011.pdf      vaadatud 19. märts 2021

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Teistmoodi IT

 Sellel nädalal vaatluse all puuetega inimeste abivahendid arvuti kasutamiseks. Alustuseks tuleb tunnistada, et vägagi mõtlema panev teema. Kuna ei endal ega kellelgi lähedastest erivajadusi ei ole, siis tuleb tunnistada, et ei olegi varasemalt väga sattunud mõtlema, et kuidas puudega inimesed tänases nutimaailmas üldse hakkama saavad. Ühest küljest seda põnevam oli lugeda loengumaterjali erinevatest erilahendustest, teisalt muretsema panev, et enamus nendest erilahendustest on vägagi kalli hinnaga.  Kõige uudsema lahendusena tundus mulle peaga arvuti juhtimise lahendus Tracker Pro.  Sisuliselt on tegemist tavalise hiire asendusega inimestele, kellel on limiteeritud käte liikumisvõime. Seade töötab selliselt, et monitori külge paigaldatakse kõrge resolutsiooniga kaamera, mis jälitab otsaesisele, prilliraamile või isegi nokkmütsi külge paigaldatud markerpunkti ning konverteerib pealiigutused hiire liigutusteks.  Hiire klahvide kasutamiseks on lisatud erksa värviga juh...
Lisateave

"Proff" vs "Käsitööline"

 Milline omadus eristab enam oma ala "proffi" sama eriala "käsitöölisest"? Minu jaoks on selleks omaduseks kindlalt mõtlemisvõime. Võime iseseisvalt, oma peaga probleemidele lahendusi leida.  Siinkohal ehk paslik tuua näide ka elust enesest. Olles pikalt töötanud raamatupidaja/finantsistina, siis olen kokku puutunud palju "käsitöölistega". Nendeks on minu jaoks raamatupidajad, kes oskavad raamatupidamist sinnamaani kuniks on ette antud näidiskanded. Kui töös tuleb ette viga või uudne olukord, mille kohta näidiskannet ei ole, siis ongi kõik. Mõistus otsas nagu tavatsetakse öelda. Nii mõnigi üritab sellises olukorras minna lihtsama vastupanu teed ning jätta mulje, et pole seda viga märganudki 👎 Ja siis tulevad mängu profid! Need, kes vaatavad probleemile otsa ning püüavad asjale lahenduse leida. Need, kes ei pööra probleemile selga, vaid pusivad seni kuni viga on parandatud. Tõeline proff mõtleb  sealt veel edasi ning üritab asja lahendada nii, et võimaluse...
Lisateave

Kuidas saada häkkeriks?

       Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ehk maakeeli "Kuidas saada häkkeriks" on kasulik ja silmi avardav lugemine algajale IT tudengile, kuid vääriks ka tutvustamist laiemalt. Pettuma peavad selles kirjutises need, kes loodavad sellest leida õpetussõnu kuidas muukida sisse riiklikesse süsteemidesse või naabrimehe arvutisse. Seda põhjusel, et see dokument räägib tõelistest häkkeritest (kuidas saada häkkeriks, millise suhtumisega seda on võimalik saavutada ning mida sa selleks pead oskama) ja mitte kräkkeritest (inimesed, kes tegelevad arvutitesse sissemurdmise jm pahade tegevustega), kes autori sõnul on lihtsalt laisad, vastutustundetud ning mitte eriti taibukad tüübid. Seda vahet tuleks tutvustada kogu eesti ajakirjandusmaastikule, sest niipalju kui meenub kirjutatakse ja räägitakse uudistes küberrünnakute korral alati, et selle korraldasid selle ja selle riigi häkkerid! Ehk paralleeli tuues, siis kui tõelised häkkerid peavad lugu korrektsest keelekasutusest, võiksid t...
Lisateave